vana pildiraam kaugeid aegu teab...

Miks on meil inimestevahelised suhted nii kalgiks ja julmaks muutunud?

Nõukogude võim on lõpuks pääsenud võimule. See kalkus ja jõhkrus, mida oleks tollelt ajalt võinud oodata, on nüüd jõudnud täiusele, aga põhi on ikkagi seal. Inimest õpetati viiskümmend aastat teisest inimesest mitte hoolima, teda mitte austama. Ja kui nüüd on lisandunud kiire rikastumise võimalus, üldine kadedus ja ahnus, kannab see puu lõpuks oma kibedaid vilju.
Vana ja katkestamatu kultuuriga maades sellist jõhkrust ei sünni – seal on austus inimese vastu alles.
Ma saan õnnelik, vaba ja laisk olla näiteks Amsterdamis, ükskõik mis tänaval, ükskõik mis kellaajal, või Pariisis või New Yorgi Soho linnaosas. Eestis on selline asi võimalik vaid metsas...

* Intervjuu Indrek Hirvega: Kunst sünnib varjus
http://www.maaleht.ee/LEHT/2000/05/18/intervjuu.html